Linna sümbolid

Narva Muuseumi kogust. Metall, õli. 1863

Narva vapp

Narva vapp kujutab endast kilpi helesinisel taustal, kus üleval on paljastatud mõõk ning selle vasakul ja paremal poolel on kahurikuulid. Keset vappi on kaks hõbedavärvilist kala, nende all on kõvermõõk, millest omakorda allpool asetseb veel üks kahurikuul.

Vapp kujutas endast linna sõja tähendust ja kalandust – narvlaste muistset tegevust.

Vapp oli kinnitatud 21 juulil 1585. aastal rootsi kuninga Johann III-ga kui ta oma kirjas teatas, et Narva on Rootsi linn.

Katariina II valitsemise ajal 7 mail 1780 aastal vapp oli uuesti taastaud ja kinnitatud.

28. mail 1935 aastal Narva Linnavalitsus otsustas jätta 1585.a vapi linna sümboliks. Aastal 1937 Eesti Vabariigi Siseministeeriumi otsusega oli Narva vapikilpkinnitatud jätta ilma ingli ja külluse sümbolita.


Narva lipp

Linna lipu otsus oli kinnitatud Narva Linnavalitsuse poolt 28. mail 1935 aastal.

Lipp kujutab endast kaks võrdsest horisontaalriba: ülemine osa on kollast (küpse nisu) värvi ja alumine osa on sinist (mere laine) värvi.

Narva linna lipu mõõtmed on 105 x 165 cm ning laiuse ja pikkuse suhe on 7:11.


Allikad ja kirjandus:

Linnade, kubermangude, piirkondade ning Vene Impeeriumi linna kaubanduslikud ja käsitöönduslikud osad, mis olid sisestatud täiesti seaduse kogumikku 1649 – 1900 aastast. M., 1990

Narva. Kultuuri – ajalooline teatmik. Narva.2001

Narva linnapõhimäärus. Narva. 2002